12. mail vallutasime vanemate robootikutega vaikselt kooli saali. Oleme väga hädas sellega, et majas pole ruumi, kus meie võistluslaud võiks kogu aeg statsionaarselt seista. Läheb ju selle suure laua vedamise ja väljakule missioonimudelite paigutamisega kaotsi palju aega meie niigi tihedast päevast. Seadsime väljaku valmis ja alustasime tööd: Janelid hakkasid oma NXTd kohandama karuselli ja ukse avamise missioonide läbimiseks. Kevin hakkas oma "värske" käega robotit täiustama. Jaanika ehitas lõpuni viimase missioonimudeli. Ja mina ainult klõpsutasin pilte.
Peagi oligi poolteist tundi jälle möödas. Mitte ei raatsinud väljakut jälle lahti lõhkuda. Seepärast tõstsime ta vaikselt saali nurka ootama. Nüüd palume ainult, et tuleks ilusat ilma, siis on kehalise kasvatuse tunnid õues. Kas meil veab?
14. mail uurisid ja ehitasid nooremad robootikud erinevaid hammasratastega mudeleid. Iga meeskond ehitas läbi 7 mudelit. Töö tegemisel jälgiti hoolega, et kõik saaksid võrdselt iga tööd teha.
Teiseks ülesandeks oli kogu koolile robootika tutvustamise ürituseks mõelda välja ulmerobot, kus oleks kasutatud hammasrattaid, plokke, mootorit, programmeerimist ja alustada selle ehitamisega.
5. mail otsustasid suuremad robootikud proovida võistlusmatil ise, ilma abita oma robotid juhtida väljaku kaugematesse kohtadesse.
