26. ja 29. oktoober suurematel

Esmaspäeval õpetasid Alo ja Karl Keirole, Taavile ja Janelyle linnaläbimise platsi alguse programmeerimist: kuidas programmeerida, et robot sõidaks vajaliku maa otse, kuidas panna pöörama täisnurka paremale ja jälle sõitma otse.

Neljapäev

Kõigepealt õppisime, kuidas teha pikale programmile kommentaare-märksõnu.

Kuigi kõigil on juba pikk tööpäev seljataga, aitab nali ka 8. tunni ajal ajudega tööd teha. Ainult Alo ei kuule-näe midagi, sest robot ja güroanduri programm on ta täielikult vallutanud. 

                                              Kas pöörded güroanduriga õnnestuvad?

Tubli, et pöörad paremale, aga miks nii palju? Peaks ainult 45 kraadi.

Kui pöörded selged, läheme linna vallutama.

Oh ei! Mitte sinna!                                                                                                     Vaheajal õppisin ka ise kaks päeva robootikat. Seekord siis Rohelist linna.

Ja nagu õpetaja ees, nii ka lapsed järel 

Jälgige kogu aeg oma ütlemisi, sest võistluspäeval jälgivad hindajad teid kogu päeva jooksul. Põhiväärtuste hindamisel on üks punkt, mida jälgitakse- austus.                   Aga robot oli väga tubli!

      

Näitasin, kuidas programmi mingit osa parandada ja kohe käivitada: arvuti ja robot on juhtmega ühendatud, teen aktiivseks (halliks) ainult proovitava lõigu ja klõpsan kõige alumist nuppu 

Seevastu neljandike robot oli meil sel tunnil täitsa segi. Miks? Miks? Miks?

       

Nii see tund jälle linnulennul möödus.

     

Ja kuigi räägin kogu aeg: Kõik peavad kõiki töid tegema, sest kui tegija puudub, jääb töö seism, on ikka nii, et hiir on Karli käes ja roboti lülitab sisse Alo; Kevin ja Jaanika tegutsevad arvuti ja robotiga ja Priit silmade ja ajuga. Vaadates seitsmendikke olen murest murtud. Oh, kuidas mul oleks kohe vaja veel ühte robotit!!!