Talvel Robotexil võidetud Edisonidega võistlemas käies ja kõike uudistades otsustasime, et aasta pärast proovime kätt ka Joonejälgimises. Nii ma siis hakkasin otsima, kuidas poisse ette valmistada. Ega neid tarkusi nii väga leida polegi. Et maad uurida, otsustasime sõita Võru tsõõrile ja "võistelda" EV3-dega Joonejälgimises.
Kohapeal harjutusväljakul märkasime, et ühe anduriga, nagu olime ette valmistunud, ei sõitnud keegi. Nii hakkasid poisid käigu pealt proovima sõitu kahe anduriga. Isegi tuli midagi välja.
Õigel võistlusrobotil peab olema statsionaarselt kaks andurit paigas ja iga proovisõiduga liigutatakse neid vajadusel mm haaval. Meie kahel robotil oli kahjuks ainult kahepeale kaks andurit. Seepärast pidime neid pidevalt ümber tõstma ja täpsusest ei saanud juttugi olla. Ka aega jäi napiks, sest need samad harjutusmatid olid ka võistlemiseks.
Kuigi võistlus lõppes, jätkasid poisid ikka katsetamist-õppimist.
Vähemalt saime teisi jälgides, kuulates palju targemaks. Nüüd teame, et
- võtame alati võistlustele sõites kõik osad kaasa
- ei tee kahte võistluskatset kohe järjest.
Unistada võiks ka, et võistlustel oleks alati harjutusmatid ja võistlusmatid eraldi.
Vahepeal uurisin Linnaläbimist.
 |
Seekord uurisid poisid sumovõistlusi. |
Toredad olid ka töötoad. Kahjuks oli poiste päeva esimene pool nii töine, et kui nad lõpuks aega said, olid need juba läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar